EU financed railway projects in Gävle, Sweden

Railway infrastructure upgrade Gävle-Åänge, Sweden - Recovery and Resilience (RFF)

EP Plenary session - Intelligent Road Transport Systems

In the Tricity agglomeration (Gdańsk, Gdynia, Sopot), a large proportion of EU Cohesion funds are spent on road infrastructure. This infoclip shows the Gdańsk-Sucharski-Słowacki roads connecting Lech Wałęsa Airport with the seaport that have been built or renovated with EU Cohesion fund co-financing of 260 million euros. In Gdynia, Kwiatkowski road 41.1 million euros, Janek Wiśniewski street and the Wzgórze St. Maximilian interchange have been expanded. Using the EU support of 31.8 million euros, Tristar – an integrated traffic control system in Gdańsk, Gdynia and Sopot – has been developed and brought into use, which has shortened public transport journey times by 15%.

Infoclip: Road infrastructure - Cohesion Fund - Gdansk (Poland)

This infoclip shows the construction works for the new tram line in Tallinn (Estonia) running along a stretch of about 2.5 kilometers, starting at the intersection of Kivisilla and Gonsiori Streets and extending to Põhja Puiestee. The aim of the works is to improve the comfort of public transport, connecting Tallinn's main transport hubs and making transfers as easy as possible. The Vanasadama tram line construction works, including VAT and owner’s supervision, cost about €46 million, with €36.5 million from the EU Recovery and Resilience Facility (RRF).

Infoclip: Construction of the Old City Harbour tram line - Recovery and Resilience Facility (RRF) – Tallinn (Estonia)

Kasvav nõudlus ja geopoliitilised pinged võivad juurdepääsu tehnoloogia ning tööstuse jaoks hädavajalikele ressurssidele keerulisemaks muuta.     Euroopa Parlament on kiitnud heaks uue õigusakti, mis aitab tagada nutitelefonide, elektrisõidukite, päikesepaneelide ja palju muu jaoks vajalike toorainete varud.        Kriitiliste toorainete õigusakt suurendab ELi strateegilist autonoomiat, loob töökohti ning edendab rohe- ja digipööret.           Lisateavet leiate meie lühikesest selgitavast videost.     

Kriitiliste toorainete tagamine ELi digi- ja rohepöörde jaoks  

Have you ever used an app to help get you to your destination? How long would it take by car? What's the best route? Could public transport get you there faster?
 
The better the data available to the app, the more accurate the answers. MEPs have passed new rules to ensure the information about roads needed by connected vehicles and journey planners is more easily available across the EU.
 
Intelligent transport systems will make our roads safer, greener and more efficient.

Digital traffic data: Rules to improve transport connectivity

Euroopa Parlament on võtnud vastu uued eeskirjad energiatõhusate sõidukite lihtsamaks kasutamiseks. EL tahab aidata kaasa elektrisõidukite laadimispunktide ja vesinikutanklate võrkude rajamisele, mis oleksid sama praktilised ja ligipääsetavad nagu bensiinijaamad. Samaaegselt peavad lennujaamad ja suured sadamad varustama lennukeid ja laevu elektriga. Eeskirjad on osa ,,Eesmärk 55” meetmetest, mille eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust ja muuta EL süsinikuneutraalseks.

EL soodustab alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamist

Phones, computers, electric cars… they all use batteries. And demand is increasing rapidly.    
 
The European Parliament has approved new rules to reduce the impact on the environment, ensuring minimum standards for recycling batteries and their component materials.

Circular economy: getting more life from batteries

Nu när EU är på väg mot nettonollutsläpp av växthusgaser senast år 2050 vill Europaparlamentet se till att ingen lämnas utanför. Därför har ledamöterna i Europaparlamentet godkänt en ambitiös social klimatfond som är utformad för att stödja utsatta hushåll, småföretag och transportanvändare. Fonden kommer att finansieras genom systemet för handel med utsläppsrätter, vilket gör att stora förorenare betalar för den skada de orsakar. Upptäck hur fonden kommer att fungera i våra frågor och svar.

Energiövergång: En fond som stöder de mest sårbara

Heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) põhimõtte kohaselt maksavad saastajad tekitatud kahju eest. Euroopa Parlament võttis 2023. aasta aprillis vastu ambitsioonikad eeskirjad ETSi uuendamise ja kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgil. Uue süsteemi eesmärgiks on jälgida, et rohkem tööstusi maksaksid heitkoguste eest ja soodustada suuremaid investeeringuid rohetehnoloogiasse. Uuendatud ETS on osa ELi paketist ,,Eesmärk 55,” mis koosneb kliimakriisi lahendamise meetmetest. Vt meie küsimuste ja vastuste pildisarja lühiesitust.

Uuendatud heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlev teave

EL soovib veenduda, et nullemissiooniga autod ja kaubikud on 2050. aastaks tavapärased. Euroopa Parlament on astunud samme fossiilkütusega sõidukite kasutuselt kõrvaldamiseks ning asendamiseks keskkonnasäästlikumate mudelitega. Vt meie küsimuste ja vastuste pildisarja lühiesitust, mis annab asjakohast teavet.

CO2 heitkoguste vähendamine keskkonnasõbralikumate autode arvel: ELi uued eeskirjad

What if you could easily get from home to work using two different bikes and a train? What if such a trip was simple and hassle-free? This is already a reality in the Netherlands with train-bike schemes at many railway stations. The European Parliament is calling for the rollout of an EU Cycling Strategy to encourage more people to use this healthy, quiet and carbon neutral mode of transport.

Towards an EU Cycling Strategy

2035. aastaks peavad kõik uued ELi turule toodetud autod olema heitmevabad. Selline on parlamendi eesmärk CO2 heitmenormide uute reeglite kehtestamisel autodele ja kaubikutele paketi „Eesmärk 55“ raames. Vanemate (sealhulgas diiselmootoriga) autodega lubatakse kuni nende kasutusea lõpuni edasi sõita, kuid nüüd hakatakse investeerima tulevikuautodesse. Parlamendiliikmed soovivad, et autotootjad hakkaksid nüüd arendama soodsa hinnaga autosid ja kaubikuid, et rahuldada 2035. aastaks turu nõudlust ja saavutada 2050. aastaks ELi kliimaeesmärgid.

2035. aastaks heitmevabad autod: selgitatakse ELi uusi reegleid

Mida teeb EL meie heaks? See tagab, et meie toit ja muud tooted oleksid ohutud. See ühendab Euroopat ohutu taristuga, mis teeb reisimise odavamaks ja lihtsamaks. Ühtne turg pakub töövõimalusi miljonitele ELi kodanikele. Nüüd saab igast ELi riigist koju helistada odavamalt kui iial varem. Pole paha, eks ole?

Mida on EL minu heaks teinud?

Euroopa roheline kokkulepe, pakett „Eesmärk 55“, kliimamäärus, heitkogustega kauplemise süsteem, roheline rahandus… mis need kõik on? Kuidas see toimib? Ja kuidas tuleb EL toime kliimamuutuse kasvava ohuga?

Roheline kokkulepe, Eesmärk 55, kliimamäärus… mis need on?

Euroopa Liit asub looma kliimameetmete sotsiaalfondi, et aidata kodanikel ja ettevõtetel minna üle puhtale energiale. See toimub ajal, mil liit soovib laiendada oma heitkogustega kauplemise süsteemi ka hoonetele ja maanteetranspordile, et saada 2050. aastaks süsinikuneutraalseks. Parlament püüdleb säästva kokkuleppe poole, mis aitaks haavatavaid kodumajapidamisi ja aitaks energiaostuvõimetuse vastu. Parlament tahab aidata muuta energiatõhusamaks ka ettevõtteid.

Parlament teeb ettepaneku aidata eurooplastel minna üle puhtale energiale

Euroopa CO2-heitevabaks muutmine 2050. aastaks nõuab radikaalseid muudatusi paljudes valdkondades. Üks neist puudutab seda, kuidas ringi liigume. Autotransport moodustab praegu ligikaudu 20% Euroopa CO2-heitmetest. Parlament nõuab 2030. aastaks autodele ja kaubikutele ambitsioonikamaid CO2 vähendamise eesmärke.

Eesmärk 55: autode ja kaubikute CO2-heitmete vähendamine

Sel nädalavahetusel naasis Euroopa tuleviku konverents Euroopa Parlamenti Strasbourgis. Neljast Euroopa kodanike paneelarutelust kahe esindajad ja riikide kodanike paneelarutelude saadikud esitasid oma soovitused ELi täiustamiseks. Teemad hõlmasid Euroopa demokraatiat, väärtusi ja õigusi, õigusriiki ja julgeolekut, kliimamuutust, keskkonda ja tervishoidu. Vahetati mõtteid Euroopa ja riikide seadusandjate, ELi institutsioonide ja riikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna esindajatega.

Kodanikud arutavad soovitusi institutsioonide, seadusandjate ja vabaühendustega

Aasta esimesel täiskogu istungil valisid parlamendiliikmed oma uueks presidendiks Roberta Metsola ja arutasid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga Prantsusmaa prioriteete ELi eesistumisajaks. Parlament hääletas ka ohutumate digiteenuste ja loomade transpordi üle.

Tipphetked täiskogult: parlamendi uus president ja veebiplatvormid

Euroopa kodanikud kohtusid Varssavis isiklikult ja veebi kaudu arutelupaneeli kolmandal ja viimasel istungil kliimamuutuse, keskkonna ja tervise teemadel. Nad koostasid soovitusi, mille nad esitavad Euroopa tuleviku konverentsi täiskogule.

72 tulemust