Euroopa Liit teeb aktiivselt tööd õppimisvõimaluste parandamise ja haridusvaldkonna probleemide lahendamise nimel. Euroopa haridusruumi algatusega tahetakse liikmesriikide haridussüsteemid omavahel paremini siduda. Algatuse peamine eesmärk on suurendada koostööd ja soodustada õpirännet, näiteks programmi „Erasmus+“ kaudu, ning muuta haridussüsteem kaasavamaks. Üks peamisi eesmärke on kaotada takistused, mis võivad õpilaste ja haridustöötajate õpirännet raskendada.

Parema hariduse nimel: ELi õpirändealgatused

77% ELi elanikest pigem parandaks oma rikkis majapidamistarbeid kui vahetaks neid välja. Parlament nõuab ELis „õigust parandada“, mis ergutaks tootjaid tegema tarbijatele masinate remontimise lihtsamaks uute ostmise asemel.

Õigus parandada: tarbekaupade uus elu

Parlament arutab pakilist olukorda Ukrainas, rohkem kui kuu pärast Venemaa ebaseadusliku ja põhjuseta sissetungi algust. Parlamendiliikmed hääletavad üleeuroopaliste energiavõrkude määruse uuendamise üle, millega sillutatakse teed kaasaegse ja sõltumatu roheenergia infrastruktuuri loomisele. Päevakorras on ka naiste ja tütarlaste õigused Afganistanis, 'õigus parandada' tarbekaupu ning suurandmete kasutamise reguleerimine. Strasbourgis on arutusel kõik need ja muudki küsimused.

Strasbourgis päevakorras: Ukraina, energia, naised Afganistanis

Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu tuli istungiks kokku, et arendada edasi kodanike arutelupaneelide konkreetseid soovitusi ELi täiustamiseks ja reformimiseks. Euroopa Parlamendi liikmetega ühinesid liikmesriikide parlamentide ja ELi institutsioonide, kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite esindajad. Nad töötasid koos kodanike arutelupaneelide esindajatega majanduse, digipöörde, tervishoiu ja hariduse teemadel esitatud ettepanekutega edasiliikumiseks. Täiskogul arutati ka ELi väärtusi ja demokraatiat, bloki rolli maailmas ja kliimamuutust.

Täiskogu liigub edasi kodanike ideedega homse ELi kohta

Sel nädalavahetusel naasis Euroopa tuleviku konverents Euroopa Parlamenti Strasbourgis. Euroopa ja liikmesriikide kodanike arutelupaneelide esindajad esitasid oma soovitusi ELi täiustamiseks ning arutlesid sel teemal saadikutega Euroopa Parlamendist ja liikmesriikide parlamentidest. Konverentsi täiskogu istung kuulis ukrainlastelt sõja kohta nende kodumaal, kui arutati ELi rolli maailmas. Päevakorras olid ka majandus, ränne, töökohad ja digipööre, samuti haridus, kultuur, noored ja sport.

Euroopa Liit maailmas ja majanduses: kodanikud esitavad oma ideid

Euroopa Liit peab tegutsema välisriikidest lähtuvate demokraatiat ohustavate ohtlike rünnakute tõkestamiseks otsustavamalt – see oli välissekkumist demokraatlikesse protsessidesse käsitleva erikomisjoni peamine järeldus. Venemaa sissetungi tõttu Ukrainasse ei ole meetmete võtmine kunagi varem tähtsam olnud. Desinformatsioon, eliidi vangistamine, küberrünnakud – komisjoni esimehe ja raportööri sõnul peab EL vastupanuvõimet suurendama.

Välissekkumine: „Vastus on: rohkem demokraatiat“

8. märts on rahvusvaheline naistepäev. Euroopa Parlament on aastakümneid võidelnud soolise võrdõiguslikkuse eest. Kuid naised teevad ikka veel ära enamiku tagaplaanile jäävatest hooldustöödest. Teeme selle selgeks!

Rahvusvaheline naistepäev 2022

Euroopa kodanikud hääletasid 48 soovituse üle, mis aitavad kujundada homset ELi. Paarsada kodanikku osales Dublinis Euroopa kodanike paneelarutelu viimasel, kolmandal istungil, mille teemadeks olid tugevam majandus, sotsiaalne õiglus ja töökohad, haridus, kultuur ja sport ning digipööre. Esindajad viivad need soovitused Strasbourgi Euroopa Parlamenti, kus toimub Euroopa tuleviku konverentsi täiskogu istung.

Majandus, töökohad, digitaliseerimine, noored: kodanikud sõnastavad Dublinis soovitusi

77 aastat pärast Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vangide vabastamist mälestas Euroopa Parlament holokaustis ellu jäänud Margot Friedländeri kohalviibimisel holokausti ohvreid. Parlamendiliikmetele kõnelenud Saksa kirjanik rääkis enda viimisest Berliinist Theresienstadti koonduslaagrisse ja miljonitele natside hirmutegude ohvritele osaks saanud kannatustest.

Euroopa Parlament mälestab holokausti ohvreid

2022. aasta on Euroopa noorteaasta. Euroopas on ammu aru saadud, et noortesse investeerimine tähendab investeerimist tulevikku. Euroopa Parlament on aastate jooksul häälekalt toetanud poliitikameetmeid, programme ja projekte, millega aidatakse Euroopa noori. Tuletame meelde, kuidas Euroopa noortepoliitika on aastate jooksul tugevnenud.

Ajajoon: Euroopa ja noored

2021. aasta viimasel üldkogu istungil annab parlament 2021. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna Aleksei Navalnõile. Parlamendiliikmed arutavad suurte internetiplatvormide rangemat reguleerimist ja hääletavad 2022. aasta Euroopa noorteaastaks. Kõik see ja palju muudki on Strasbourgis päevakorras.

Strasbourgis päevakorras: Sahharovi auhind, internetihiiglased ja noored

Euroopa tuleviku konverentsile kogunes tervest Euroopast kodanikke ühe eesmärgiga: arutada, milline peaks olema homne EL. Ania, Joshua ja Paloma kuuluvad kodanike paneeli, kus käsitletakse majandust, sotsiaalset õiglust, noorte teemat ja digiüleminekut.

Ania, Joshua ja Paloma: arutelu majanduse, sotsiaalse õigluse ja digitaliseerimise üle

Erasmus+ on ELi programm hariduse, koolituse, spordi ja noorte toetamiseks.

Mis on Erasmus+?

ESF+ soovib investeerida inimestesse ning luua sotsiaalsema ja kaasavama Euroopa. Parlament soovib veenduda, et kõik lapsed saaksid õiglased võimalused, et noortel oleks võimalik väljaõppe ja praktika abil leida kvaliteetseid töökohti ning et toetataks elanikkonna haavatavaid gruppe.

Euroopa Sotsiaalfond+: abiks kõige nõrgematele

Parlament arutas, kas Covid-19 vaktsiinide patendid tuleks peatada, ja võttis vastu kaasavama Erasmus+ programmi. Päevakorras oli ka kliima küsimus: parlamendiliikmed kiitsid heaks õiglase ülemineku fondi, et aidata piirkondadel kohaneda rohepöördega, ja kutsusid ELi üles keskkonnaaktiviste paremini kaitsma. Parlamendiliikmed arutasid ka Iisraeli-Palestiina konflikti eskaleerumist.

Tipphetked täiskogult: Covid-19 vaktsiinide patendid, Erasmus+ ja keskkond

Euroopal on kultuuriga seonduvalt väga palju pakkuda – olgu tegemist kino, klassikalise ooperi, balleti või muusikafestivalidega... Kuid see sektor on pandeemia ajal tugevalt kannatanud ja Euroopa Parlament otsustas esinejaid, kunstnikke ja kultuuritöötajaid kriisist väljumisel aidata. Programmi „Loov Euroopa“ kaudu rahastatakse kultuuriprojekte, mis loovad Euroopa lisandväärtust, ning ideid, mis aitavad edendada võrdõiguslikkust.

Balletist breiktantsuni: toetame Euroopa loovust

Parlament hääletab õigusaktide üle, millega toetatakse üleminekut süsinikuneutraalsele majandusele ning pakutakse välja vesiniku- ja energiasüsteemide strateegiad. Istungil pannakse hääletusele suurem toetus kultuurisektorile ja kahele tähtsale noorteprogrammile – Euroopa solidaarsuskorpus ja Erasmus+. Täiskogu istungi päevakorras kõik see ja palju muid teemasid.

Täiskogu istungi päevakorras: noorteprogrammid, majanduse süsinikuheite vähendamine ja kultuur

Euroopa Parlament usub, et ELi ja Aafrika ees seisvaid väljakutseid tuleks kasutada võimalustena. Tulevases ELi Aafrika-strateegias tuleb näha mõlemat mandrit liikumas võrdsete partneritena CO2-neutraalse ja jätkusuutliku tuleviku poole. Käsikäes tuleb lahendada teemasid, nagu ränne, hea valitsemistava ja haridus.

EL-Aafrika: uus partnerlus tulevikuks

Euroopa Parlament sõlmis ELi valitsustega kokkuleppe rohelisema ja tulevikku suunatud eelarve tagamiseks järgmiseks seitsmeks aastaks ning kiireks taastumiseks Covid-19 pandeemiast. Pärast kümme nädalat kestnud pingelisi läbirääkimisi lisasid parlamendiliikmed ELi investeeringutele veel 16 miljardit eurot eurooplaste toetamiseks, teadustegevuse edendamiseks ja tulevaste kriiside lahendamiseks.

77 tulemust